et | en

Et poisist kasvaks tubli mees

Millest poisid kasvatamisel kõige rohkem puudust tunnevad?
Poiste jaoks on väga oluline emotsionaalne lähedus oma kõige suurema eeskuju, isaga. Kui suhe isaga on nõrk, ei kujune ka poisil selget arusaama mehe ja isa rollist. Eeskuju puudumisel võib sellisel poisil meheks sirgudes olla raske hoolitsev isa ja armastav abikaasa.
 

 

Mis on kõige olulisem, mida poiste kasvatamisel silmas pidada?
* Arenda pojas emotsionaalset vaprust. Kui vanemad, õpetajad jt võimaldavad lapsel ennast samastada emotsionaalselt vaprate positiivsete kangelastega ja laps kogeb emotsionaalset vaprust oma elus ka reaalsete eeskujude (näiteks isa) kaudu, kasvab ka temast tasakaalukas ja rikkaliku tundeeluga mees. Selline mees suudab pakkuda soojust ja armastust nii oma abikaasale kui ka lastele.
Kui aga laps kasvab üles vaid füüsilist vaprust hindavate kangelaste keskkonnas, kes jõuavad lapseni nii poeriiulitelt kui ka vägivaldsete arvutimängude kaudu, hakkab poiss ennast selliste tegelaskujudega samastama. Selliseid eeskujusid järgides võib poisist saada endasse sulgunud tundevaene või koguni vägivaldsusele kalduv mees.
* Aktsepteeri poiste kõrget aktiivsust ja loo neile selle väljaelamiseks võimalused. Kui poiss saab ennast piisavalt välja elada, on ta palju rahulolevam ja rõõmsam. Kui püüda seda aktiivsust vägisi n-ö pudelisse suruda stiilis “istu paigal, ära jookse“, võib tulemus olla vanema poolt soovitule sootuks vastupidine (poiss hakkab vastupanu osutama).
Väga lõbus on ka poistega koos nuputada, mida võiks üheskoos ehitada ja kui see on välja mõeldud, siis on tore seda ka ühiselt valmistada. Siinkohal üks soovitus hoolitsevatele emadele: kui tahate, et teie poeg oskaks haamrit kasutada, siis leppige sellega, et ta võib enne selle töö selgeks saamist eelnevalt mõned korrad naela asemel näpu pihta lüüa.
* Kasuta distsipliini arukalt. On loomulik, et lastega tekivad iga päev konfliktolukorrad, kus vanemate ja laste huvid on vastuolus. Kui olukordi järjepidevalt lahendada lapsele käske ja keelde jagades, siis kannatab selle all oluliselt lapse loovus ja otsustusvõime. Siinkohal tsiteerin dr T. Gordoni raamatut “Tark lapsevanem“: “Iga kord, kui sunnite last väevõimuga midagi tegema, võtate temalt võimaluse õppida enesekontrolli ja vastutust.“ Selliselt kasvatatud lapsel on tulevikus raske hakkama saada, sest ta on harjunud, et keegi teine otsustab pidevalt asju tema eest.
Kui aga pidevalt laste soovidele järele anda, siis on oht, et lapsest võib sirguda teistega mittearvestav despoot. Ka sellisel lapsel elus keeruline toime tulla. 
Kolmas võimalus on lahendada konfliktolukorrad win-win põhimõttel loovust kasutades nii, et mõlema konflikti osapoole vajadused saavad rahuldatud. See meetod vajab vanematelt kõige rohkem pühendumist (soovi ja oskust selgitada konfliktolukorras välja lapse tegelikud vajadused), aga see vaev tasub ennast kindlasti kuhjaga ära. Selle kolmanda võimaluse kohta saate rohkem lugeda ülalviidatud T. Gordoni raamatust.
* Õpeta pojale maailma loovate mängude kaudu. Mängud on suurepärane võimalus laste emotsionaalseks arendamiseks. Mängude kaudu võivad lapsed saada hindamatud õppetunnid, kuidas olla nii väärikas kaotaja kui ka võitja.
Üheks olulisemaks vanemate panuseks laste kasvatamisse on nende lastes peituva loovuse säilitamine ja arendamine – et lapsel oleks võimalik täiskasvanuna oma täit potentsiaali rakendada. Selleks tuleks ühelt poolt hoiduda loovust pärssivatest tegevustest (näiteks ekraani ees istumisest) ning teiselt poolt kaasata laps kõikvõimalikesse loovatesse tegevustesse (fantaasiamängud, joonistamine, raamatu lugemine, looduse avastamine jne).
Paar sõna ka loovusest ja mänguasjadest. Tsiteeriksin siinkohal Jari Sinkkoneni raamatut “Kasvamine poisina“: “Ma ei väida, nagu oleks mänguasjatööstus laste probleemides süüdi, kuid põhjalikult viimistletud ja ehtsa välimusega mänguasjad ei jäta fantaasiale peaaegu mingit ruumi. /.../ Ebaloomulikult kõhna ja liiga pikasäärelist noort naist kujutav nukk ei ole väikese poisi või tüdruku enda looming.“ Teadlike lastevanematena saame laste loovuse arendamisel mänguasjade kaudu palju ära teha. Ärgem siis jätkem ennast ilma rõõmust korjata koos lastega mere ääres UFOsid või laevukesi meenutavaid kive ning metsas hobuste või autode sarnaseid kuusekäbisid või tammetõrusid.  
 

Kas poiste probleemide põhjused võivad peituda ka vanemates? 
Laste probleemide algpõhjused võivad üllatavalt tihti peituda ka vanemates või vanematevahelistes suhetes. Kui näiteks laps tunneb, et ta ei saa vanematelt piisavalt tähelepanu või et vanemate vahel on konflikt, hakkab ta ennast selles süüdi tundma. Selle tulemusena võib laps hakata ka agressiivselt käituma, soovides oma käitumisega öelda: vaadake mind, pange mind tähele, pöörake mulle ometi tähelepanu! Sellisel juhul oleks kasulik aeg maha võtta ning iseendasse vaadates tunnetada, kas minu elus on midagi valesti, kas minu töö ja eraelu vahel on mõistlik tasakaal, kas minu paarisuhe on rahuldav jne. Olles nendele küsimustele vastanud ning vajalikud elumuudatused teinud, võite rõõmuga märgata positiivseid muudatusi ka enda ja poja vahelises suhtes – tõenäoliselt on see muutnud palju avatumaks ja rõõmuküllasemaks.
 

Need soovitused on väga asjakohased väikeste poiste vanematele. Aga mida teha siis, kui tegu on juba suure poisiga, teismelisega, kellest lapsevanema sõna üle ei käi? Kui lapsevanem on kaotanud poja silmis usalduse või lugupidamise?
Lapse kasvatamist-kasvamist võib võrrelda puu sirgumisega – kui see on noorest peast ühes suunas kasvanud, on hiljem seda raske teises suunas painutada. Kui vanematel ei ole olnud pojaga enne teismeliseiga lähedast suhet, võib selles eas vastastikuse usalduse ja lugupidamise võitmine osutuda tõsiseks proovikiviks. Usaldust ja lugupidamist ei saa vanem pojalt vägisi nõuda (tegelikult muidugi saab, aga sellel ei ole soovitud tulemust), need tuleb välja teenida. 
Vanemad saavad teismelise pojaga parema kontakti, kui nad viimase tegevuste vastu siirast huvi tunnevad ja seda järjepidevalt ka väljendavad – milliseid mänge poiss mängib, kuidas ta trenni teeb jne. Seejuures on määrav vanema suhtumine – poiss tunnetab, kui teda ja tema tegevusi ei võeta tõsiselt.
Üheks parimaks võimaluseks lähedase suhte taastamiseks on pojaga üheskoos aja veetmine, näiteks ühised autosõidud, jalutuskäigud, kalastamine jne. Kui peres ei ole olnud koosolemise harjumust, võib see poisi vastuseisu puhul olla algul väga raske. Tihti on lahenduseks see, et vanemad leiavad koosolemiseks tegevuse, millest poiss on tõeliselt vaimustunud (esmalt tuleks see siis välja selgitada). Tegevusest endast olulisem on aga see, kuidas sellel ajal poega suhtuda. Tähtis on OLLA KOHAL, st pühenduda 100% pojale, kuulata tema juttu, tunnetada tema tundeid. Tähtis on olla aktsepteeriv, väärtustada tema arvamusi ja seisukohti ka siis, kui need ei tundu õiged. Kui teismeline poiss on nõus vanematega üheskoos aega veetma ja rääkima, on see juba suur samm edasi vastastikuse usalduse võitmise suunas. Võib-olla poiss ei avane esimestel kordadel, võib-olla juhtub see alles puberteediea lõppedes, aga kui olla järjekindel, siis ühel hetkel hakkab poiss vanemat taas usaldama ja julgeb taas olla avatud.
 

Vanemad arvavad tihti, et kui poiss käitub halvasti, on see täiesti normaalne – ta on ju poiss. Millal on vanemal põhjust muret tundma hakata ja mida tuleks sellisel juhul ette võtta?
Äsja eesti keeles ilmunud Raisa Cacciatore ja Samuli Koiso-Kanttila raamatus “Päästke poisid“ on välja toodud mõned ohumärgid, mille puhul lapsevanemal on põhjust muretseda. Loetlen nendest siinkohal mõned:
* Poiss ei kanna hoolt oma hügieeni ega riietuse eest
* Ta on ebatavaliselt väsinud ja tahtetu
* Ööpäevarütm on pikka aega paigast ära
* Koolis on ilmseid probleeme
* Käitumine muutub ähvardavaks või vägivaldseks
* Poiss on üksildane ja tõmbub näiteks virtuaalmaailma
* Poiss ei räägi, kus ja kellega ta aega veedab
Selliste märkide puhul on oluline poisi käitumist ja võimalikke lahendusi arutada kooli psühholoogi, sotsiaaltöötaja või klassijuhatajaga. Seejuures on tähtis mõista, miks on poiss hakanud niimoodi käituma. Kui selleks algpõhjuseks on poisi ja vanemate vaheline nõrk side (näiteks ei ole poiss pälvinud piisavalt vanemate tähelepanu, austust ja tunnustust), tuleks esmalt püüda usalduslik vahekord taastada (vt selle kohta üle-eelmise küsimuse vastust).
 

Oled kindlasti lugenud palju häid raamatuid poiste kasvatamise kohta. Kas on mõni selline raamat, mida soovitad igal poisslapse emal ja isal läbi lugeda?
Hindan kõrgelt ülalviidatud raamatut “Päästke poisid“. Ka selle raamatu vanusegruppide lõikes ülesehitus peaks olema lastevanematele kasutamiseks väga mugav. Soovitaksin seda raamatut lisaks poiste vanematele ka õpetajatele, treeneritele jt poiste kasvukeskkonna kujundajatele. Selles raamatus esitatud soovituste ellurakendamine tasub ennast kindlasti kuhjaga ära.

 

Minu ülalesitatud intervjuu on avaldatud ajakirja Buduaar 2010. a kevadnumbris.