et | en

Mida üksikema peaks poja kasvatamisel meeles pidama?

Poja kasvatamist võib võrrelda puu sirgumisega. Kui puu seeme on õiges pinnases idanema läinud, kasvab ta mõne eelduse olemasolul ka ise üsna kenasti. Sobiva pinnasena võime vaadelda ema poolt pojale loodavat kasvukeskkonda (emake maa) ning puujuurtena poja isa eeskuju (mees nagu männijuurikas). Nii nagu puule on vaja kasvupinda ja juuri, nii on ka pojale vaja nii ema armastust kui ka isa julgustust ja heakskiitu.


Puu tüve võime vaadelda poja maapinnast ja juurtest välja kasvavate väärtushinnangutena, millel on keskne roll tema isiksuse väljakujunemisel ja edasise saatuse kujunemisel. Siinkohal tsiteeriksin tunnustatud Soome kasvatusteadlaste Raisa Cacciatore, Erja Korteniemi-Poikela ja Maarit Huovineni raamatut „Miten tuen lapsen ja nuoren itsentuntoa“: “Just esimestel eluaastatel areneb inimene teatud määral selliseks, milline ta on täiskasvanuna. Nendest aastatest sõltub lõppkokkuvõttes kogu isiksuse olemus. Laps kujundab pildi maailma haaratavusest ja hakkamasaamisest selles maailmas, samuti pildi endast, olles keerulise inimsuhetevõrgustiku ja rohkete sündmuste üks osa.” Soovitan seda raamatut kõikidele lapsevanematele, eeldatavasti peaks nimetatud raamat eesti keeles ilmuma käesoleva aasta suvel.

Mõista mehe vajadusi juba poisis

Kui poiss õpib juba väiksena koduseinte vahel väärtustama õiglust, on ühenduses oma loomingulisusega, julgeb oma tundeid ja vajadusi väljendada ning suhtub ümbritsevasse maailma rõõmsalt ja avatult, siis kasvab võra tugevaks ning see peab elus ette tulevatele tormidele ja vintsutustele kenasti vastu.
Puu tüvest välja kasvavaid oksi võime võrrelda poisile õpetatavate oskuste ja teadmistega (haridusega). Nende kasvatamise kiirus ja suund sõltub paljuski väärtushinnanguid kandva tüve tugevusest. Kui poiss panustab (vanema soovil) näiteks maast madalast liiga palju mõnda puuoksa, näiteks haridusse, ei pruugi tal jätkuda piisavalt jõudu oma tüve kasvatada. Selle tagajärjel võib poeg küll saada kiiresti ihaldatud teadusliku kraadi, aga tüvi ei pruugi selle oksa raskusele vastu pidada ja poeg ei suuda enam oma elu tasakaalus hoida. Kui tüves ei ole piisavalt õiglustunnet, võib mees valida ebaeetilise elutee. Kui tüves puudub loomingulisus, on pojal raske leida oma eluteed ja täita oma missiooni mehena. Kui mees pole kontaktis oma tunnete ja vajadustega, puudub temas lähisuhteks ja iseenda soovide mõistmiseks vajalik sügavus. Kui mehes puudub oskus olla avatud ja rõõmus, võib tema elu olla nagu raske, vaevaliselt liikuv ja kohustustest kubisev kaubarong, milles pole kohta kergusel, säral ja elurõõmul.

Nii nagu puu, saab ka poja kasvamine alguse maast ja juurtest – emast ja kodust, mis teda kogu aeg ümbritseb. Mida aga teha, kui puu juured on nõrgad, st poja side isaga on nõrk või puudub hoopis?

Räägi isa selliseks, nagu poega näha sooviksid

Üle maailma tunnustatud Saksa filosoofi ja psühholoogi ning süsteemse perekonstellatsiooni  rajaja Bert Hellingeri sõnul on igal pereliikmel meie peres oma koht, sõltumata sellest, kas me oleme seda inimest kunagi näinud või mitte. Ka siis, kui poeg kasvab ilma isata, on isal talle suur mõju – isegi siis, kui isa ise sellest teadlik ei ole. Ema ei peaks sellisel juhul isa eirama, vastupidi, ta peaks pojale mõista andma, et ka temal on (olnud) eeskuju vääriv isa. Sellisel juhul ei teki poisis ebatervet ettekujutust, et temaga on midagi valesti, sest erinevalt teistest poistest temal isa pole. Ema saab näidata pojale isast pilte. Kui neid pole, siis kas või luua see pilt isast ema kirjelduste kohaselt, rääkida tema positiivsetest omadustest ja tugevatest külgedest – see aitab luua pojale isa kuvandi, mille ta saab meheks sirgudes endale eeskujuks võtta. Ülalmainitud perekonstellatsioonide mõju olulisust meie suhetele on tabavalt kirjeldatud äsja eesti keeles ilmunud dr Wilfried Nellesi raamatus “Tegelikkuse tervendav jõud”.
Teiseks saab ema viia poja kokku tema sugulastest vanemate meestega (onud, vanaisad jne), kes võiksid pojale eeskujuks olla. Poleks paha, kui poeg veedaks tema suhtes arendavalt mõjuvate meestega üheskoos kogu suvevaheaja. Ka nemad saavad pojale anda olulise panuse mehe kuvandi tekkimisel.

Leia mehisuse eeskujud

Kolmandaks võib ema anda pojale võimaluse saada osa meeste põlvkondadevahelist sidet tugevdavatest üritustest – olgu siis suguvõsa kokkutulekutest või sugulaste kartulivõtutalgutest. Ka võib ema saata poja mõnda meessoost treeneri või õpetaja veetavasse laagrisse. Sellised laagrid annavad poistele võimaluse kogeda sooja ja elutervet meestevahelist sidet, tänu millele on pojal suureks sirgudes kogemus sellest, kuidas oma pojale eeskujuks olla, temaga midagi meeldejäävat ette võtta ja temaga koosveedetud ajast rohkem rõõmu tunda.
Neljandaks saab ema tuua pojale eeskujuks erinevaid mehelikke väärtusi kandvaid muinasjututegelasi (õilsad printsid, julged rüütlid, ausameelsed kuningad jne), kellega poisil on ennast kerge samastada. Kindlasti ei tohiks ema elada poja peal välja omaenese kibestumist meeste suhtes, kui see tal võiks olla oma suhtekogemuse tõttu tekkinud. Sõna “mees” ei tohiks poisis tekitada süümepiinu ega ebalust, ta peaks suutma mõista, mida tähendab “olla mees” või “olla mehine”.

Kõigi nende tegevuste puhul on väga oluline, et ema annaks pojale igapäevaselt mõista, et ka tema hindab väga selliseid mehelikke eeskujusid. Sedasi käitudes on võimalik, et naine hakkab ka oma ellu kutsuma selliseid väärtusi kandvaid mehi ning kes teab, võib olla saab poeg seejuures endale kingituseks ka väärilise kasuisa.


Artikkel on avaldatud ajakirja Naised 6. mai 2010.a numbris.