et | en

Raamatu "Päästke poisid" tutvustus

Poisid rikuvad reegleid ja harjumuspäraseid kombeid ning esitavad ümbritsevale sageli suuri väljakutseid. Meheks sirgumine kätkeb endas mitmeid nõudmisi: on vaja teadmisi, oskusi, julgust, jõudu pettumusi taluda, edu ja riskivalmidust. Müüt „tõelisest mehest“ võib paljudes noortes meestes tekitada suurt alaväärsustunnet. Nad loovad pidevalt ettekujutust iseendast, mehelikkusest ja maailmast. Eelkõige vajab aga poiss enda kõrvale kedagi, kes õpetaks nii enesekindlust kui enesekontrolli. See raamat peaks olema kohustuslik lugemismaterjal kõigile lastevanematele ja õpetajatele, et me õpiksime poisse mõistma ja nende elu toetama.

 

Raamatu eessõna

„Poisid on probleemiks kogu Euroopas!” Sellise mõtteavalduse on esitanud viimastel aastatel mitmed kogenud pereterapeudid, kes töötavad lastevanemate, õpetajate ja poistega erinevates maades.
 

Kui astuda ühe koolimaja uksest sisse vahetunni ajal, võime näha koridorides ringi jooksvaid, tõuklevaid ja kisavaid poisse. Vaevalt leidub kooli, kus avaneb teistsugune vaatepilt. See ongi ju loomulik – selline ongi poiste elu. Mis selles imelikku on? Kummaline, ebameeldiv või isegi murettekitav on hoopis see, et üha enam räägitakse murelastest koolis – ja mõeldakse selle all poisse. Kui koolis karistatakse last käskkirjaga, on selleks harva tüdruk. Kui mõni õpilane saadetakse alaealiste asjade komisjoni, on see samuti enamasti poiss. Kui keegi on koolipeol purjus või sattunud õnnetusse, siis pahatihti poiss.
 

Mis on poistega juhtunud? Peaksime siinkohal ka küsima, kas nii käituvad ainult poisid või on nad vaid sarnased meestega, oma isadega? 
 

See Raisa Cacciatore ja Samuli Koiso-Kanttila suurepärane raamat on üleskutse poiste elu toetamiseks, nende juhtimiseks ja abistamiseks, et edaspidi võiksime kodudes/koolides poisse paremini mõista ja niiviisi nende elukvaliteeti parandada. Poisid ei pea olema ega tohi olla vaid murelasteks!
 

Poisid on meeste järelkasv, meie riigi ja maailma tulevik ning lootus. Kui nad kasvavad suureks murelastena, kas nad oskavad siis meestena elada ilma, et nad oleksid murede allikaks oma kodus ja töökohal? Meessoolt oodatakse, et nad oleksid meestena, isadena, juhtidena hoopis murede lahendajaks, toeks ja kaitsjaks.
 

Poisid käituvadki tihti kui juhid – uute ja maailma edasiviivate teede avastajad peavad olema riskijad, vahel ka vana ja iganenu lõhkujad. Nad on juhid ja ettevõtjad igas mõttes. Nagu ütlevad autorid, tahab iga poiss midagi või kedagi juhtida – olgu see auto või suurettevõte tulevikus. Koolis aga segavad juhiannetega poisid kõiki – õpetajatest koolijuhini. Poisid on loomingulised, ka koolis, aga loomingulisus on tülikas.
 

Muidugi on poisse, kes elavad ja tunnevad end tänases maailmas väga hästi, aga rohkem on poisse, kes on halvasti mõistetud ja tajuvad oma elu mõttetuna ning on pidevas pinges. Kes neid aitab?
 

„Päästke poisid!” jagab ohtralt nõu, kuidas poisse paremini mõista ja toetada. Soome ühiskonnas pakutakse palju abi nii õpetajatele kui ka lastevanematele, avastatakse varakult probleemidega poiste vajadused ja sekkutakse, kui see on vajalik. Ka lastevanematele on toeks mitmeid organisatsioone, kes teevad tõhusat tööd nii perega tervikuna kui ka hädas oleva lapsega eraldi.


Raamatus öeldakse, et tihti suunatakse halvasti käituvate poistega tegelema ennekõike politsei ja korrakaitse, selle asemel, et pakkuda neile abi sotsiaaltöötajate, psühholoogide või psühhiaatrite näol.
 

Psühholoogina olen korduvalt kogenud, et halbade hinneteg ja koolist puuduvad poisid on tõsises depressioonis või ravi vajava käitumishäirega, aga keegi pole selle peale mõelnud ega abi otsinud. Mõnigi kord on uuritud ennekõike võimalusi erikooli saatmiseks. Eriti raske on professionaalset abi leida maapiirkondades.
 

Kahekümne aastaga on Eestis igal aastal põhikooli pooleli jätnud 700–800 poissi, see on kõhedust tekitav hulk. 70% eriõpet vajavatest Soome õpilastest on poisid.

 

Selle raamatu kõige suurem väärtus on, et autorid vaatlevad ja kirjeldavad erinevas vanuses poiste kujunemise põhiprobleeme. Me saame teada, mida peaksime teadma eelkoolieas poiste kasvatamisest. Saame aru, et oleme alahinnanud päevakava, rutiini ja distsipliini suurt tähtsust poisi kujunemises. Kui me loeme poisi eripärast kooliaastatel, siis on nii palju uut, mida me ei ole teadnud ega arvestanud – poiss vajab palju enam tähelepanu ja tunnustust, võimalusi tegutseda ja esineda. „Vaata mind! Vaata, mida ma oskan!Kas ma olen piisavalt hea?” Vastata tuleks nii, et poiss leiaks oma võimed ja koha maailmas.
 

Me oleme poistega sageli liiga karmid, sest me arvame, et nad vajavad seda. Autorid näitavad korduvalt, kui õrnad on poisi tunded ja kuidas me nendega arvestama peame, et need kujuneksid poisi terve hingeelu osaks. „Sa oled hea poiss!” „Sa oled tubli ja hea!” Need on sõnad, mida poisid vajavad.
 

Tunnete teadvustamine ja kontroll on õpitud oskused, aga empaatia kujuneb tasapisi, kui me aitame seda poisil välja kujundada. Poisi kasvatamiseks vajame aga neid oskusi ja empaatiat kõigepealt ise.
 

Käesolev raamat peaks olema kohustuslik lugemismaterjal kõigile lastevanematele ja õpetajatele, et me õpiksime poisse mõistma ja nende elu toetama. Me peame aitama neil leida ja kujundada oma mehelikku identiteeti. Me peame päästma poisid hukkamõistust ja hülgamisest, et neist kujuneksid haritud mehed, tulevased juhid ja head isad.
 

Autor kutsub kõiki poisse armastavaid vanemaid ja õpetajaid koostööle. Ilma selleta on poistel tänases maailmas väga raske.


Loodan, et pärast selle raamatu lugemist olemegi koostööks palju rohkem valmis!
 

Tiia Lister
Psühholoog-koolitaja
Poiste, nende õpetajate ja lastevanemate nõustaja